Sefiiritort nr.2

Küll on hea, kui külalised teavad täpselt, mida tahavad, siis jääb ära pikk ja vaevarikas ajude ragistamine teemal millist kooki seekord teha.

Aino soovi järgi katsetasin veel kord sefiirikat, tasakaalustamiseks sai keskele mustikaid ja kohupiima lisatud...

Sünnipäevatordid

Sel aastal õnnestus ühel meie pere neiul lausa 2 sünnipäevapidu pidada ja loomulikult sai tortegi seetõttu 2.
Poniga tort on täpselt poole suurem jänku omast.

Esimene sai tehtud heledate põhjadega, teine shokolaadisem. Mõlemal peal ganache ning sees kohupiim-vahukoor-maasikad :)

Rummikook

Alati poeletil rummikooki märgates, seisatan ning meenutan Tartut, Toomemäe ja DuNord kohvikuga. Tudengina sai sealt igapäevaselt mööda lipates parematel hetkedel ikka väike maius kaasa haaratud. Mmmm, milline nauding seda mekkides kevadises linnas tiirutada oli...

Loomulikult pole enamus tavapoodides müüdavaid kooke pooltki nii hääd, Pihlaka omad õnneks Rakveres ajavad asja ära, aga kummaline on see, et siiani olen ise suutnud nende tegemisest hoiduda. 

Nüüd aga sai ots lahti lastud :P

Esimese kiire korra kohta tulid täitsa kobedad, ainult kuna tegelen magusa söömise vähendamisega, siis polnud kodus loomulikult kookoshelbeid ning võikreemi jätsin samuti seekord tegemata.

Kasutasin Ragne blogist laenatud retsepti, väikeste mugandustega.

425 g biskviitpõhja või mõnest muust taignast valmistatud koogi põhja
75 g võid
hapukoort
4 tl kakaod (magustamata, näiteks Meie Mark)
rummiessentsi
sorts Vana Tallinna likööri või rummi

veidi kondentspiima
kookoshelbeid (katteks)

Pudista koogipõhi tükikesteks köögikombaini, seejärel lisa sulatatud või, kondentspiim ja kakao, sega. Hapukoort lisa nii palju, et tekiks vormitav mass. Maitsesta segu rummiessentsi ja veidikese likööriga. Sega kõik korralikult ühtlaseks massiks. Vooli sellest käte abil pallikesed ning veereta neid kookoshelvestes. 

"i"-le täppi soovides, kaunista võikreemist mütsikesega.

Parim kotlett

Kui isu tervisliku ja maitsva kotleti järele, siis võtmesõnaks on "küülik"! Samuti annab sel moel kenasti peita liha päritolu, mis tõttu julgevad süüa ka need, kes muidu nina krimpsutaks, nagu näiteks tuulelipuna kõikuvate isudega väikelapsed.
Tuleb tunnistada, et muretsesin ise liiga kuiva tulemuse pärast, kuid mure oli asjatu.

1300g hakklihale lisasin
2 keskmist punast sibulat,
2 muna,
soola,
veidi 5-e pipra segu,
tüümiani.








Kolmele pannitäiele kotlettidele lisaks tegin samast massist veel hunniku frikadelle, mis rändasid sügavkülma oma aega ootama.