Ahjukana kaneeliga

Koostis:
kana
kaneelipulber
cayenne'i pipar
küüslaugu pulber
nelk
sool
oliiviõli

Valmistamine:
kana kääridega tagant "liblikaks" lõigata (selgroog välja). Määrida oliiviõliga, peale puistada uhmris peenestatud maitseained ja sool.
Paksematesse kohtadesse teha mõned sisselõiked.'
Maitseained kanale laiali masseerida.

Küpsetada ahjus 190 kraadi juures 1h 20min

Vol 2

Eelmine kook vaarika-versioonis:

Mustika-kohupiimakook

Juhtus nii, et kohupiimal kapis hakkas viimane manustamisaeg vaikselt lähenema. Pika ja vaevarikka netiotsingu tulemusena otsustasin midagi uut katsetada. Retseptis oli algselt kasutatud kaerajahu, ent selle puudumisel asendasin prooviks kaerakliidega.

Põhi:
100g võid
1 dl suhkrut
2 dl kaerakliisid
0,5 dl nisujahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
1 tl vanillisuhkrut
1 muna


Täidis:
300g kohupiimapastat
100g hapukoort
1 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2 muna
2 dl mustikaid




Valmistamine:
Kuumuta ahi 200°C-ni. Sega omavahel suhkur, kaerakliid ja nisujahu, küpsetuspulber, vanillsuhkur ning sool. Näpi juurde või ja sega purutaoliseks massiks. Lisa muna ning sega ühtlaseks tainaks. Suru tainas võitatud 24 cm läbimõõduga vormi põhja ja äärtele.
Täidise jaoks sega kohupiim, hapukoor, suhkur, vanillsuhkur ja munad. Vala segu tainale. Puista peale mustikad ning küpseta 25-30 minutit, kuni kooki torgatud puutikk jääb puhtaks. Soovitav enne serveerimist veidi jahtuda lasta. Retsept on mõeldud kaheksale inimesele.















Pärast piinarikast jahtumise ootamist, sai lõpuks hambad sisse löödud, ning nii mõndagi avastatud. Maitse oli lihtsalt vaimustav :P Krõbedate äärte kohta, ütles 3 aastane tarkpea, et ta polegi kunagi nii head kaeraküpsise kooki saanud :D See maitses tõesti umbes samamoodi, nagu poest saadavad kaeraküpsised.
Teiseks avastasime peagi, et vähemalt meie peres jätkub koogist vaid 4 inimesele. Ainuke asi, mis veidi soovida jättis, oli põhi. Nimelt oli see veidi liiga pehmeks jäänud, oleks eelistanud samasugust krõbedust nagu servadel tunda võis. Pakun süüdlaseks puuahju, milles pole alt poolt tulev kuumus nii hea kui elektriahjul. Järgmine kord katsetan elektrikas alumisel siinil küpsetamist.

Grillitud Brie juust kreeka pähklitega

Koostis:
1 juusturatas
1 spl toasooja võid
1 tl sinepit
kreeka pähkleid








Valmistamine:
Segada või sinepiga ja määrida juusturattale.
Kuumutada ülagrilli all u 15cm kaugusel 3-4min, kuni pind mullitama hakkab.
Katta purustatud pähklitega ja tagastada grilli alla veel 2-3min, kuni pähklid on kenasti pruunid.

Serveerida kreekerite, hea veini ja viilutatud pirniga.

Brüsseli vahvlid

Minu esimene kokkupuude Brüsseli vahvlitega toimus - üllatus-üllatus -Brüsselis.
See märkimisväärne sündmus leidis aset ühes väikeses aga üsna hubases kesklinna restoranis St Raphael, kuhu meie NATO SG-2 töögrupi liikmed õhtut veetma kogunesid.
Tuleb tunnistada, et mu ootused ei olnud eriti kõrged, kui jäneseliha casserole otsa lõpetuseks vahvleid jäätisega tellisin - vahvlid lõppede lõppeks ju suhteliselt igapäevane toidupoolis. Kohale kantud taldrikutäis aga suutis tõsiselt üllatada nii oma õhulisuse, krõbeduse kui maitse poolest.
Sellest alates olen kulutanud märkimisväärse hulga oma kallist aega samaväärse vahvliretsepti leidmiseks, kuid siiamaani tulutult. Käesolev retsept on senini proovitutest parim, kuid midagi jääb ikkagi veel puudu....
Äkki peaks proovima neid jäneseliha peale süüa?
Või hoopis proovima neid Brüsselis küpsetada? Sellega seoses üks probleem - sealsed hotellitoad kipuvad nii väikesed olema, et kui ma peaks vahvliraua kaasa võtma, siis hambaharja jaoks vist enam ruumi ei leiaks...


Koostis:
500g jahu
u 7g kuivpärmi
4 muna
piima
250g võid
vaniljesuhkrut
soola







Valmistamine:
Klaas piima segada kuivpärmiga ja lasta seista soojas kohas.

Munavalged eraldada.

Või sulatada. Jahu panna suurde kaussi, keskele tehtud lohku valada kokku või, pärmisegu, vaniljesuhkur, munakollased ja sool. Piima lisades segada, kuni tainas on veidi paksem paksust pannkoogitaignast.

Munavalged vahustada, kuni vaht valge ja paks. Vaht segada taignasse ettevaatlikult, kuni mass on ühtlane. Vältida liigset segamist!

Nüüd kõige raskem osa - lasta tainast seista mitu tundi või veel parem üleöö, kuni taigna maht vähemalt kahekordistub.

Küpsetada paksude vahvlite küpsetamiseks mõeldud vahvlirauaga.

Manustada vaniljejäätise või vahukoorega. Võib ka mõlemaga.

Ahjupraad kaelakarbonaadist

Koostis:

u 1kg kaelakarbonaadi tükk


Marinaad:
1 küüslauguküüs
pöidlaotsa suurune tükk ingveri
1/4 sibulat
1 SUUR spl mett
1 spl oliiviõli
2 spl ketšupit
1 spl sidrunimahla
1 spl sojakastet
rosmariini
punet
cayenne pipart
muskaatpähklit
soola

Marinaadi ained segada kokku. Kaelakarbonaad kilekotti, marinaad peale, tunniks külmikusse.
Küpsetada ahjus 68 kraadise sisetemperatuurini.

Lihtne sibulaomlett

Koostis:

6 muna
1/2 punast mugulsibulat
u 10cm jupp porrut
4 viilu peekonit
peotäis riivjuustu
soola
pipart

Peekon pannile värvi omandama. Sibul ning porru tükeldada ja taldrikule oma järge ootama. Juust laastudeks.
Peekon ja sibulalised - kohtade vahetus.
Munad kaussi ja segada koos soola/pipraga. Kloppimist ei soovita - segades jääb omlett muhedalt valge-kollasekiuline ja palju sametisem.
Muna pannile sibulaliste otsa. Segada, kuni panni põhi hakkab paljastuma. Kaan peale ja tugevalt tulelt eemale tahenema.
Kui munamass tahenenud siis peekonid jälle munale, juust peale, kahekorra kokku, taldrikule, kõhtu.
Kogusest jätkub kahele.

Kaeraküpsised

Koostis:
80g suhkrut
2 muna
3 klaasi kaerahelbeid
100g võid
1/4 tl soola
sidrunikoort
vanillisuhkrut


Valmistamine:
Munad vahustada suhkruga. Sulatud või segada kaerahelvestega, lisada munavaht ja maitseained. Segada ühtlaseks ja lasta 30 min külmkapis seista.
Tõsta lusikaga ahjuplaadile pätsikesed ning küpsetada keskmise kuumusega ahjus kuldpruuniks. Soovitatavalt lasta mõni minut plaadil jahtuda ning seejärel: hääd isu!

Kondentspiima jäätis

Koostis:
2 klaasi 35% koort
1 klaas kondentspiima

Segada ning külmutada jäätisemasinas vastavalt tootja juhistele.
Üsna omapärane, veidi "küpsetatud" maitsega pehme ja siidine jäätis.
Väga suupärane munavalgekoogi ja külmutatud mustikatega.

Munavalgekook

Vahetevahel tuleb elus ette olukordi, kus teie külmkapi munavalgekontsentratsioon tõuseb ohtlikult kõrgele. Antud olukorra tekkele mõjuvad soodustavalt lembus kodus valmistatud tiramisu ning Benedikti munaroa järele.
Ära visata nagu ei raatsi ja palju sa seda beseed ikka teed..
Appi tuleb munavalgekook!

Koostis:
6 munavalget
125g suhkrut
160g jahu
1 kuhjaga spl tärklist
1 tl küpsetuspulbrit
100g oliiviõli





Valmistamine:
Kloppida munavalged 2 spl suhkru saatel vahule.
Segada kuivained.
Segada kuivained munavalgesegusse.
Lisada õli ning segada ühtlaseks taignaks.

Ahju vorm määrida õliga, sisestada tainas ning toimetada u 30min 180 kraadini eelsoojendatud ahju.

Tarbida paljalt või vaniljejäätisega.

Kommentaarid:
Kuna ma pole siiamaani kookidega eriti tegemist teinud, oli antud isendi valmistamine täitsa huvitavaks vahelduseks.
Mõnevõrra jäid ilmselt vajaka ka töövõtted, eriti kui neid võrrelda originaalretseptis soovitatutega: munavalged vahustasin õhuliste ja vahuste asemel kenasti kõvaks,
kuivaineid munavalgesse ei sõelunud vaid lisasin jaokaupa üle kausi ääre valades,
kuivainete aeglane segamine munavalgetesse oli kõike muud kui aeglane

Lisaks asendasin retseptis ette nähtud või oliiviõliga ning vähendasin suhkru kogust poole võrra.

Tulemus oli kõigist minu pingutustest hoolimata igati kobe: kenasti läbi küpsenud, tihke kõrbeda kuldse koorikuga kook. Maitses kondentspiimajäätise ja külmutatud mustikatega liigagi hästi.

Kunagi tahaks sama retsepti võiga ka proovida ning mooniseemneid lisada.
Samuti ei anna mulle rahu küsimus: mis juhtub, kui see tainas vahvlimasinasse panna?

Kotlett seentega

Koostis:
1 kg hakkliha
2 muna
5-6 seent
2 väiksemat sibulat
1-2 küünt küüslauku
soola
pipart
punet
paprika pulber

Valmistamine:
Segada koostisosad. Märgade kätega vormida soovitud suuruses kotletid. Praadida keskmisest veidi kõrgemal kuumusel mõlemalt poolt 3-5min vastavalt soovitud küpsusastmele.
Best kotlett ever!

Täidetud ahjupart apelsinidega

Pardilihaga sai üle hulga aja tutvust värskendatud hiljutise Inglismaa visiidi käigus. Sealse Suurtükiväekooli Ohvitseride Messil oli tänuväärseks tavaks vähemalt kord nädalas pakkuda röstitud pardirinda.
Mõnus, kergelt roosakas pardiliha oli üks väheseid võimalusi mekkida midagi rasvasemat sealse taile keskenduva toiduvaliku hulgas.
Hammas jäi verele..

Möödunud nädalavahetusel Tartut külastades jäigi kohalike pärismaalaste hulgas populaarses ostukeskuses silma kena, priske külmutatud isend - kutsusin ta koju kaasa, millega tänane peosüüdlane ka meelsasti soostus.


KOOSTIS:

1 part

Täidis:
u 250g hakkliha
apelsinipoolik
peotäis kuivatatud musti ploome
pardi subproduktid
1/2 punast sibulat
2 keskmist küünt küüslauku
pöidlaotsa suurune tükk ingverit
nelki
pipart
rosmariini
oliiviõli
soola
poolkuivanud basiilikut
muskaatpähklit

Valmistamine:
Part määrida oliiviõliga ning maitsestada soola ja pipraga.

Hakklihale lisaks sibul, küüslauk, sool, riivitud ingver, riivitud apelsiini koor, rosmariin, uhmerdatud nelk, rosmariin ja must pipar, samuti tükeldatud subproduktid. Segada ühtlaseks massiks.

Apelsiinilt lõigata u 1,5cm ulatuses tipp, ülejäänu tükeldada.

Kuumutada ahi maksimumtemperatuurile.

Pardi kõhuõõnsus täita seguga nii tagant kui eest nõnda, et täidetud oleks u 1/2 ruumist. Üle jääv ruum täita apelsiini tükkidega.
Tagumine ava katta apelsiinilt lõigatud kettaga.
Mõlemad avad sulgeda hambatikkudega.

Tiivad ja koivad katta fooliumiga vältimaks kõrbemist.

Part ahjupannile ning seejärel eelsoojendatud ahju. Ahju temperatuur vähendada 180 kraadini.

Küpsetada u 20-30min kilogrammi kohta. Kui part on tihedalt täidetud siis pigem 30 või veelgi enam.

Ca. poole tunni möödumisel kontrollida küpsusastet ning kasta eraldunud rasvaga. Samuti eemaldada fooliumkatted.

Lind on küps, kui hambatikuga torkamisel eralduv vedelik muutub läbipaistvaks ning jäsemeid murdes eralduvad need kergesti.

Kommentaarid:
Vägagi õnnestunud tulemus. Kuigi võiks ju norida mõningaste punasemate kohtade üle puusaliigeste ümbruses oli nii rinnaliha, kui koivad õiges küpsusastmes, mahlakad ja maitsvad. nahk mõnusalt krõbe.
Täidis õnnestus ka igati - mõnusa muskaadi ja nelgi varjundiga. Üksikud ploomitükid olid nagu rusikas silmaauku.Apelsiini tükid osutusid ka igati omal kohal olevateks.
Kui millegi kallal norida siis soola oleks võinud natu-natu rohkem panna, kuid see puudus oli hõlpsasti kõrvaldatav.

Alla sai väärt roog loputatud Tšiili päritolu 2006a. veiniga Casillero del Diablo Pinot Noir .
Kokkuvõtteks võib nii palju öelda, et väga sageli sellist rooga valmistada ei saa - võib sõltuvust tekitavalt mõjuda...

Brežnevi vahvlid

Järgnevad vahvlid ulatuvad oma juurtega Nõukogude Liidu lõpututesse avarustesse.
Meie pere majapidamisse ilmusid nad koos uhiuue vahvlimasinaga millalgi 70-ndatel ja kätt südamele pannes on minu arvates senimaani konkurentsitult parim õhukeste vahvlite retsept.

Koostis:
1 paki jagu sulatatud võid
5 muna
100g suhkrut
250g jahu

Retsepti on originaaliga võrreldes veidi kohendatud, kuid 300g suhkrut sinna sisse surada on ikka liig mis liig. Juba 200g annab väga magusa tulemuse.
Jahuga on sama lugu - originaalis soovitati 300-400g, kuid see ainus kord, mil tainasse õnnestus 300g sisse segada, oli tulemus sedavõrd habras, et torbikutesse või rulli keeramisest ei saanud mingit juttu ka olla.
Eks vanade aegade värk - siis oli ju rohi rohelisem ja jahu ka palju vedelam!

Või, munad ja suhkur kloppida, lisada vähehaaval jahu. Tainas peab jääma küllaltki tihke - isegi veidi paksem, kui paks pannkoogitainas.
Küpsetada õhukeste vahvlite tegemiseks mõeldud rauaga keskmisel kuumusel 1 suur spl korraga.




Nii juhtub, kui naisterahvas üritab tainast kiiremini lahti saada, kui see masinale mokkamööda on:P

Munad Benedikti moodi

Minu esimene kokkupuude ülalnimetet roaga toimus hiljuti Inglismaal viibides. Kummaline kollase kördiga üle valatud hunnik, mis Ohvitseride Messis õhtusöögi käigus eelroana serveeriti, osutus ootamatult suupäraseks ning on nüüdseks leidnud oma kindla koha meie pere nädalavahetuste hommikusöögimenüüs.

KOOSTIS:
portsjoni kohta:
1 muna per naama
pool kuklit (väga hästi sobivad Fazeri röstkuklid)
1-3 viilu peekonit (isiklikest eelistustest ja kõhutühjuse astmest sõltuvalt)
paar lusikatäit Hollandi kastet
äädikat
soola

Hollandi kastme jaoks:
3 munarebu
1-2 spl valge veini äädikat (või riisiäädikat)
100g sulatatud võid
sidrunimahla ja musta pipart maitse järgi

Valmistamine:
Lai ja madal pott või kastmepann vett täis ja tulele. Lisada äädikat ja soola.
Kui vesi keeb, lüüa vette 2 muna. Poššeerida 4-6min vastavalt isiklikele eelistustele.
Tõsta vahukulbiga veest ja lasta köögikäterätil minut-paar nõrguda.
Peekon pannile pruunistuma, kuklid rösterisse.
Kukkel alla, peekon peale, muna otsa, Hollandi kastmega üle.
Valmis.

Hollandi kaste:
Keskmise suurusega potis vesi tulele.
Või plekk-kausis või väikeses kastrulis sulama.
Äädikas väiksema plekk-kausiga tulele - redutseerida u. pooleni algsest mahust. Selle juures võib äädikale lisada 1 lehe loorberit ja paar tera pipart, mis hiljem eemaldatakse.
Eraldada munarebud, kloppida kergelt. Tõsta rebud kausiga veepotile (kauss ei tohi vett puudutada!) ja jätkuvalt kloppides lisada äädikas.

Jätkata segamist kuni segu läheb vahtu ning pakseneb. Seejuures tuleb jälgida, et mass üle ei kuumeneks - kui hakkab paksenema siis tõsta kauss korraks veepotilt, kuni tahkumine lakkab. Jahutamiseks või vedeldamiseks võib lisada ka spl või paar vett.
Kui segu on kenasti paksenenud u. majoneesi konsistentsini, lisada jätkuvalt segades maitse järgi sidrunimahla, pipart ja vähehaaval ka või.
Segada kuni mass on ühtlane ja sobiva paksusega.
Serveerida. Piisab nelja portsjoni jaoks.
Näpunäited:
Hollandi kastme puhul peab muna-äädika segu kuumutamisega tõsiselt ettevaatlik olema - kui natukenegi maha magada osutute kausitäie äädikamaitselise omleti uhkeks omanikuks.
Munarebude eraldamiseks avastasin täna hommikul tänu juhusele täiesti revolutsioonilise meetodi. Senini olin pidevalt hädas rebu külge klammerduvate munavalgejääkidega või siis rebu purunemisega.
See kõik on minevik - veeretades muna laualt põrandale saate kenasti eraldunud terve munarebu uhkeks omanikuks!
Et mitte kogu au endale kahmata tuleb tunnistada, et oma osa oli avastuse juures mängida juhusel ja muna põrandale poetamine ei olnud teps mitte plaanipärane. Aga eks see ole nii kõigi suurte avastustega: Newton ja õun.. penitsilliin..

Põhjamaine juustusalat

Täna tekkis vajadus proua poolt valmistatud ahjupraadi mingi salatiga toetada. Seks tarbeks kutsusin poekäigult kaasa lapi juustu, mida plaanisin eelmisest salatist ülejäänud mustikakastmega paaritada.
Salativalmistamisaeg käes sirutasin käe külmikusse ja... tühi...
Nagu asjatundjate poolt läbi viidud juurdlus selgitas, oli tagaotsitav seapraadi abivahendina kasutades õiglase kohtupidamise eest ahju pagenud.
Oehhh..

Peekon tükkideks, seened seibideks ja pannile.
Tomat, kollase paprika veerandik ja seller tükkideks, muna keema.
Seened ja peekon pannilt jahtuma - maitsen - kuradi head!
Hapukoor, sinep, õli blenderisse. Küüslauk perra. Sassi.
Basiilik blenderisse.
Muna tükkideks.
Maitsen kastet - mmmm.. hea.. mõnusalt küüslaugune..

Juust ribadeks, taldrikule, seened/tomat/muna/paprika/seller/jõhvikad segamini ja juustu otsa.
Kaste peale.
Peekonitükid peale.
Mõned jõhvikad peekonile seltsiks.
Sellerilehed kaunistuseks.
Lauale.

Liha viiludeks.
Maitsen.
Ikaldus.....
No ei sobi kaste salatiga kokku - tee või tina. Kaste maitset välja ei anna - salatil ka ei lase.
Balsamiäädikas parandas olukorda aga ainult veidi.
Lugu sellest, kuidas headest koostisosadest täiesti mittemidagiütlev salat teha. Isegi halb ei olnud.. Midagi ei olnud.
Üksikud välgatused: seller.....peekon.... seeni üldse ei tundnud.. Juust tundus ka maitsevaene..
Salati peale puistatud peekonitükid ja jõhvikad olid eemalt vaadates äravahetamiseni sama värvi..

Ideed iseenesest päris maha matta ei taha. Järgmine kord õli või äädikakaste. Põhjamaise hõngu jaoks mustikaid või jõhvikaid maitseks.. Hmm..
Või siis lapi juustoleipä edaspidigi lihtsalt murakamoosi (või selle puudumisel õunamoosiga) manustada?

Peab mõtlema, peab mõtlema..
Kurat see kaste ikka ei anna rahu - proovisin liha peale panna - sinna ka ei sobi..
Aga eraldi maitseb hästi.. Kummaline..
Äkki peaks kõrvale jooma? :P

Õuna-mustika purukook vaniljejäätisega

KOOSTIS:

Jäätis:
400 ml 35% koort
2/3 kl piima
3/4 klaasi suhkrut
1 tl vanilje ekstrakti




Kook:
3 õuna viilutatuna
1/2 klaasi mustikaid
1 spl sidrunimahla
kaneeli maitse järgi
2/3 kl jahu
1/3 kl pruuni suhkrut
1/2 kl kaerahelbeid (kiirhelbed kõige paremad)
50g võid


Jagub neljale



VALMISTAMINE
Jäätis:
Rõõsk koor segistisse, suhkur selga ja rahulikult sügada, kuni kõik kenasti lahustunud.
Praktika näitab, et märatsema pole mõtet hakata - kui oma kloppimisvajadust ja vägivaldseid impulsse tahad rahuldada siis selle jaoks on vahukoor välja mõeldud - pehme ja mahe jäätis seevastu tahab rahulikku kohtlemist.
Ega palju lisada ei olegi enam - piim segule lisaks ja jäätisemasinasse.
Meie kodus resideeruv Cuisinart'i mudel saab hakkama 20-30min, seejärel valmisprodukt sügavkülma paariks tunniks tahenema.

Kook:
Õunaviilud ahjuvormi, piserdada üle sidrunimahla ja kaneeliga, mustikad jaotada sinna ühtlaselt peale.
Jahu, kaerahelbed, suhkur ja tahke või segada/mudida korralikult läbi. Saadud mass pudistada ühtlaselt õuna-mustikakihi peale.
Sisestada 40min 190 kraadini eelsoojendatud ahju.
Valmis.
Manustada jäätisega või ilma. Viimasel puhul nõristada peale järele jäänud mustikavedelikku.
(Suvisel perioodil oleks paar värsket piparmündilehte kõige tipus täitsa sex..)

Etüüd mustikaga Waldorfi salati teemadel

KOOSTIS:

1 klaas mustikaid (külmutatud kõlbavad küll)
1/4 klaasi oliiviõli
2 spl õunamoosi
2 tl sidrunimahla
1 spl lahjemat sinepit
näpuotsaga soola

1 õun
1 pirn
1 vars sellerit
basiiliku lehti
peotäis pekaani pähkleid

2 portsu jagu


Pooled mustikatest, õli, moos sidrunimahl, sinep ja sool blenderisse ja segamini.
Õunad-pirnid viiludeks, seller ribadeks ja taldrikule.
Kaste peale, basiilikulehed strateegiliselt ja esteetiliselt olulisena tunduvatesse punktidesse, sama mustikate ja pekaanidega.
Valmis.
Lihtne.
Kommentaarid:
Kuigi algselt mõtlesin mütsiga lüüa ja ainult õunaga piirduda, andis lõpliku panuse kommunismi võidukäigule selle suupoolise puhul pirni ja eriti selleri lisamine. Ilma nendeta ei oleks see salat olnud pooltki see, mis ta oli. Sama basiiliku kohta - õigel ajal ja õiges kohas.

Krõbe forellifilee balsamiäädika kastmes

KOOSTIS

Kalale:
u 600-700g lõhefileed
näpuotsaga soola
pipart

Kastmele:
1/4 klaasi balsamiäädikat
1/4 klaasi õunamahla
1 spl mett
1 spl sidrunimahla
1/2 tl rosmariini pulbrit
oliiviõli
2 spl võid


Kala puhastada ja kuivatada, kui soovite nahka süüa siis on soovitav ka soomused eemaldada. Kala nahapoolsele küljele teha sisselõiked 0,5-1cm vahedega, nendesse hõõruda soola ja pipart, sama kala teise poolega.
Kuumutada oliiviõli pannil ning pruunistada kala kummaltki poolt ca 2-3 min esmalt naha pool all kuni nahk on mõnusalt krõbe ning seejärel ümber keerata.
Kastme jaoks segada kokku balsamiäädikas, mesi, apelsiini- ja õunamahl ning rosmariin, kuumutada pliidil, kuni umbes pool kogusest on aurunud, seejärel segada hulka või tükikeste haaval ning serveerida.

Kommentaarid:
Minu jaoks isiklikult oli see esimene kord balsamiäädikaga mängida ning esimese hooga tuli kaste liiga vedel.
Edasise eksperimenteerimise käigus ilmnes, et balsamiäädika puhul on tegemist üsna avara dekolteega isendiga ja siidikinnastega pole tema puhul midagi peale hakata, vaid tuleb risti ette löömata käed julgelt külge panna ja kuumust juurde keerata.
Oluline on selle juures kätel käia lasta et põhja ei hakkaks - tulemus on seda väärt!

Sellel fotol näha kastme parandatud ja täiendatud versioon, mis maha voolamise asemel kenasti kala külge kleepus.