Sinepine kurgisalat

Kunagi ammu-ammu ennemuistsel ajal Soomes õppides sai kokku puututud sealse Felix'i  sinepise kurgisalatiga, mida alati igasuguste grillimakkarate, nakkiperunate jms hõrgutiste kõrvale serveeriti. Tuleb tõde tunnistada, et ajapikku hakkas meeldima..

Möödunud suvel kurgilaadungi juures kukalt sügades tuli kunagine kiindumus meelde aga otsima hakates ühtegi asjalikku retsepti ei leidnud.. Siit sealt kildudest korjates sain laari valmis, purkidesse villitud ja keldrisse toimetatud. Esmalt tundus, et lootusetu üritus ja päris see ikka ei tulnud, mis peaks aga nüüd keset talve on hakanud tunduma, et nii ebaõnnestunud asi ei olnudki - isegi lapsed söövad teist isukalt ja endalegi hakkab iga korraga rohkem meeldima (mine tea - äkki on seismisega paremaks läinud).

Pika otsimise peale leidsin vihikust retsepti ka üles, mille järgi ma katsetama hakkasin:
1 kg kurki
2 sibulat
1/2 paprikat
tilli


2spl soola
1 spl sinepit
1/2 tassi vett
1 tass äädikat
1 tass suhkrut
1 kuhjaga spl jahu
1 tl kurkumit

Lasta aedviljad soolaga 4h seista, seejärel keeta ülejäänud ainetest marinaad ja valada kurkidele. Ajada keema.

Nagu ma mäletan siis tegevuse käigus tegin veel mõningaid muudatusi aga olgu ma neetud, kui ma mäletan täpselt, mis need olid.
Ähmaselt mäletan, et vett nii palju (või üldse mitte) poleks vaja lisada - sool vedas juba ise kurkidest parasjagu välja. Samuti panin lõpuks sinepit rohkem ja vist jahu ka. Äkki isegi suhkrut juurde? Kindlasti tasuks lisada veel sinepiseemneid - see jäi mul esimesel korral tegemata.
Kui teise laari tegin siis panin sinepiseemneid ning jätsin paprika välja aga lisasin maitseks apteegitilli seemneid - täitsa huvitav tuli.

Seega selline poolvalmis retsept.. Kel huvi siis head avastamis- ja täiendamisrõõmu!

Vanaema seenemarinaad

 Väikese hilinemisega aga ikkagi.. Vähemalt endal järgmine aasta hea vaadata..
Tegemist siis marinaadiga, mida sai edukalt kasutatud mõned nädalad tagasi valitsenud kaseriisika ning tõmmuriisikauputuse likvideerimiseks.
Retsept pärineb nõukaaegsest hoidisteraamatust (ei tea isegi täpselt mis ta pealkiri oli) ja mälestused sellega ulatuvad tagasi lapsepõlve, mil mu vanaema seda seente marineerimiseks kasutas.

Originaalretsept:
1kg värsketele seentele:


20g soola
15g suhkrut-3-4 vürtsitera
3-4 pipratera
veidi kaneelikoort
2 loorberilehte
1 keskmine sibul, lõigatud ratasteks
1/2 klaasi poolpehmeid porgandiribasid, või -lõikusid
2-3 sl 30% äädikat


Kupatatud seened kurnatakse. 1 1/2 klaasist veest ja eespool antud maitseainetest kedetakse marinaad. Kurnalt võetud kupatatud seened (1kg värskeid seeni ) tõstetakse marinaadi ning keedetakse paar minutit. Seened koos marinaadiga pannakse kuumutatud ja veidi jahtunud purki, mis kohe suletakse.


Marinaadi valmistamine:
vesi keema, lisada sool ja suhkur ja keeta mõni minut, vajadusel eemaldatakse vaht. Keedunõu tõmmatakse pliidi servale, lisatakse vürtsid, kaetakse kaanega ja lastakse nii 10-15 minutit tõmmata (temp umbes 90kraadi), lõpuks lisatakse äädikas.


Kommentaar: omapoolse täiendusena soovitaksin korrutada retseptis antud suhkrukoguse kolmega või siis hakata vähehaaval lisama, kuni jõuad soovitud maitseni. Originaalretsepti järgides tuleb natuke liiga "kuiv".
Minu maitse järgi vähemalt....

Kõrvitsa-õuna kook

Kuna käes sügis ja toanurgad kõrvitsalisi täis, siis olen püüdnud avastada uusi maitsvaid roogi kõrvitsast.

Täna siis võtsin päevakorda kiire ja lihtsa koogi. Originaalretsepti valisin siit: nami-nami toorjuustuglasuuriga kõrvitsakook

Nagu ikka, kohandasin veidi enda jaoks:

500	g	kõrvitsat
3	tk	muna
3	dl	suhkrut
2.5	dl	õli
6	dl	jahu
0.5	tl	küpsetuspulbirt
2	tl	soodat
2 1 0,5	tl tl tl 2	vanillisuhkrut kaneeli kardemoni suurt õuna

Kuumutasin ahju 190 kraadini. Vahustasin munad ja suhkru kohevaks vahuks. Omavahel segasin jahu, küpsetuspulber, sooda, näpuotsaga soola, kaneel, kardemon ja vaniljesuhkur. Segasin munavahu hulka kõrvitsa, jahusegu ja õli. Viimasena väiksed õunakuubikud. Valasin taigna õliga kaetud plaadile ja küpsetasin umbes 40 minutit.

Ma ei tea kuidas originaaliga oleks olnud, aga kook tuli meeletult mahlane ning mõnus, nii et ei hakanud sinna peale enam mingit võõpa tegemagi. Tekstuurilt justkui mahlane biskviitkook põhja osas mõnusate õunatükkidega. Lapsed sõid ja kiitsid ning endalgi oli tegu isu ohjeldamisega :D

Lisaks traditsioonilisele kõrvitsasalatile sai vahepeal purki pandud ka kummalist pannkoogimoosi, mis osutus üle ootuste suupäraseks.

Veidi kohandatud retsept nägi välja selline:

Kõrvitsa-õuna marmelaad

1kg kõrvitsat

500g hapukaid õunu

1 suur sidrun

värsket ingveri juurt

1kg suhkrut

Tükeldasin kõrvitsa ja koorisin-tükeldasin õunad, seejärel riivisin sidrunikoore ja lõikasin ingveri paari cm pikkusteks juppideks. Sidruni viljaliha lõikasin samuti potti ning segasin kõik komponendid. Vaikselt tulele podisema ning kuumutada kuni kõrvitsad pehmed, Seejärel käskis originaalretsept (enam ei leia seda üles...) ingveri välja võtta kuid mina panin tagasi ning lasin selle koos kõige muuga püreeks. Lisada suhkur ja kuumutada veel kuni vahtu tuleb. Purki ja valmis. Kaunis päikesekollane moos sai minul :)