Parim kotlett

Kui isu tervisliku ja maitsva kotleti järele, siis võtmesõnaks on "küülik"! Samuti annab sel moel kenasti peita liha päritolu, mis tõttu julgevad süüa ka need, kes muidu nina krimpsutaks, nagu näiteks tuulelipuna kõikuvate isudega väikelapsed.
Tuleb tunnistada, et muretsesin ise liiga kuiva tulemuse pärast, kuid mure oli asjatu.

1300g hakklihale lisasin
2 keskmist punast sibulat,
2 muna,
soola,
veidi 5-e pipra segu,
tüümiani.








Kolmele pannitäiele kotlettidele lisaks tegin samast massist veel hunniku frikadelle, mis rändasid sügavkülma oma aega ootama.

Koorene küülikupojasupp

Kuna küülikukasvatuses ikka juhtub, et mõni õnnetu pikk-kõrv suureks sirguda ei jõua ning peab enne taevastele rohumaadele kalpsama minema, tekkis täna õhtul vajadus teha midagi kiiret ja maitsvat paarikuusest küülikupojast. Tulemus kukkus välja igati suupärane ning läheb tulevikus kindlasti kordamisele. Iseasi kas proteiini rollis ilmtingimata küülikupoeg peab olema - kindlasti sobib selleks ka mõni vanem eksemplar.

Koostis:
1 küülikupoeg (ca 350g)
3-4 porgandit
2 nuikapsast
1 valge peet
1spl rõõska koort
seakoodi puljongit või vett meelepärases koguses
kuivatatud aedviljasegu (porgand, pastinaak, petersell)
oksake tüümiani (võib ka näpuotsatäis kuivatatut)
pipar-vürts-loorber
soola

Valmistamine:
Küülik puljongisse koos kuivatatud aedviljade, tüümianioksa ning piparde-loorberitega suht madalale kuumusele hauduma. Värsked aedviljad kuubikuks. Kui liha poolpehme siis lisada aedvili, seejärel koor ning hautada edasi soovitud pehmusastmeni.

P.S. Selleks et seda suppi teha, ei pea te ise küülikukasvataja olema - piisab, kui mõnda tunda. Kui aga soovite ikkagi oma kodusest materjalist (mis teadupärast on alati kõige parem), siis ei jää muud üle kui endale paar pikk-kõrva soetada :)