Rummikook

Alati poeletil rummikooki märgates, seisatan ning meenutan Tartut, Toomemäe ja DuNord kohvikuga. Tudengina sai sealt igapäevaselt mööda lipates parematel hetkedel ikka väike maius kaasa haaratud. Mmmm, milline nauding seda mekkides kevadises linnas tiirutada oli...

Loomulikult pole enamus tavapoodides müüdavaid kooke pooltki nii hääd, Pihlaka omad õnneks Rakveres ajavad asja ära, aga kummaline on see, et siiani olen ise suutnud nende tegemisest hoiduda. 

Nüüd aga sai ots lahti lastud :P

Esimese kiire korra kohta tulid täitsa kobedad, ainult kuna tegelen magusa söömise vähendamisega, siis polnud kodus loomulikult kookoshelbeid ning võikreemi jätsin samuti seekord tegemata.

Kasutasin Ragne blogist laenatud retsepti, väikeste mugandustega.

425 g biskviitpõhja või mõnest muust taignast valmistatud koogi põhja
75 g võid
hapukoort
4 tl kakaod (magustamata, näiteks Meie Mark)
rummiessentsi
sorts Vana Tallinna likööri või rummi

veidi kondentspiima
kookoshelbeid (katteks)

Pudista koogipõhi tükikesteks köögikombaini, seejärel lisa sulatatud või, kondentspiim ja kakao, sega. Hapukoort lisa nii palju, et tekiks vormitav mass. Maitsesta segu rummiessentsi ja veidikese likööriga. Sega kõik korralikult ühtlaseks massiks. Vooli sellest käte abil pallikesed ning veereta neid kookoshelvestes. 

"i"-le täppi soovides, kaunista võikreemist mütsikesega.

Hapukoorekook

Ühel päeval kapist rammusa "maa-vahukoore" purki haarates, avastasin selle juba teises nooruses olevat, nii et suureks kurvastuseks jäätiseks teha enam ei kõlvanudki. Haarasin siis näppu odrajahu-hapupiima karaski retsepti ja pidin juba kokku segama hakkama, kui vaatasin veelkord purgis olevat ollust ning tõdesin, et asi meenutab pigem hapukoort. Isegi maitse oli täitsa hapukoorene. Päris pelmeenide peale lastele ikka igaks juhuks anda ei söandanud, seega asusin uue koogiretsepti otsingutele.

Mitmelt poolt kokku leitud retseptidest tuli lõpuks välja täitsa kobe kook, mis koosnes järgnevast:

280g hapukoort

220g suhkrut

5 suurt muna

1,5tl küpsetuspulbrit

1tl vanillisuhkrut

umbes 6dl jahu

rosinaid

Kõigepealt segasin kokku munad, suhkru ja hapukoore ning seejärel lisasin jahu koos küpsetuspulbi ja vanilliga. Lõpuks silma järgi rosinaid. Võiga määritud ahjuplaadil küpses 200 kraadises ahjus kuni pealt oli üsna pruun.

Sööjad kiitsid ning koogist ei jäänud järele palukestki. Saladuskatte all võin aga mainida, et näiteks maasika toormoosi või jäätisega oleks elamus eriti meeldejääv olnud ;)

Manhattani juustukook

Minuni olid jõudnud jutud selle koogi "narkootilistest" võimetest ning otsustasin järgi uurida, kas need vastavad ka tõele. Omalt poolt lisasin veidi shokolaadikaunistusi, kuid tõesti, maitse oli võrratu!

Retsepti võtsin Nami-nami lehelt.

Põhi:

8 tk Digestive-küpsiseid
2 sl suhkrut
50 g sulatatud võid
Täidis:
400 g Philadephia toorjuustu (full-fat)
75 g suhkrut
2 muna
0.5 tl vanilliekstrakti
Kate:
250 g hapukoort
2 sl suhkrut
0.5 tl vanilliekstrakti

Sega purustatud küpsised, suhkur ja sulatatud või. Suru küpsisepuru 20-23 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale. Pane külmikusse.
Valmista täidis. Sega kõik ained omavahel, soovi korral vahusta kergelt mikseriga. Vala täidis küpsisepõhjale ja küpseta 180kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni mass on enam-vähem hüübinud.
Lase 20 minutit jahtuda.
Sega hapukoor, suhkur ja vanill, vala ettevaatlikult jahtunud koogile. Küpseta 230kraadises ahjus 5-7 minutit, kuni on näha, et hapukoorekiht on pealt veidi kuivemaks muutunud.
Lase enne serveerimist põhjalikult jahtuda.

Toorjuust peab olema toasoe ja pehme - muidu ei õnnestu täidist ühtlaseks segada!!!

Meekook

Juba pikka-pikka aega olen unistanud meekoogi küpsetamisest, kuid hirm õnnestumise ees hoidis tagasi. Pärast pole ju enam kedagi teist süüdistada, kui kilod kolinaga tõusma hakkavad...
Retsepte leidus hulgi mitmel pool, kuid väikeste erinevustega. Lõplik valik langes kõige rohkemate positiivsete kommentaaridega pärjatud Elise blogi kasuks.
Pilt sai tehtud vahetult peale koogi kokku lappamist. Hommikul lisasin peale-külgedele veel veidi puru. Kuna see sai külakostiks viidud, unustasin muidugi pärast lahti lõigatud tükki jäädvustada. Aga uskuge mind, see nägi välja nagu päris :P

Taigen:
200g võid
4-5 sl mett
4 suurt muna
275g (u. 3 dl) suhkrut
2 tl soodat
700-800g (u. 11,5-13,5 dl) jahu

Kreem:
1,5 kg 20% hapukoort
225g (2,5dl) suhkrut

Sellest kogusest valmib üsna suur plaaditäis. Põhjad võib ajapuudusel ka paar päeva varem valmis küpsetada ja eelneval õhtul alles kreemiga kihtideks laduda.

Protsess ise üsna lihtne :)
Kõigepealt sulata potis või ja mesi ning jäta jahtuma. Kasutatav mesi ei pea tingimata vedel ja voolav olema. Kuumutades muutub ka tihkem mesi vedelaks.

Vahusta munad suhkruga. Pidevalt segades nirista sisse või-meesegu ning lõpuks sega hulka ka sooda.

Hakka järk-järgult tainale jahu lisama, ise pidevalt puulusikaga segades. Lisa jahu nii kaua, kuni taigen lööb kausi küljest lahti ning tundub rullitav. Taigen peaks olema tihke, aga samas pehme.
NB! Mida suurem on mee kogus taignas, seda rohkem kulub jahu.

Aseta ahi 180 kraadi juurde soojenema.

Jaga taigen viieks ning rulli iga osa suurele küpsetusplaadi suurusele küpsetuspaberile. Taina alla ja peale raputa veidi jahu, et rullimist lihtsustada.

Rullimise lihtsustamiseks võib eelnevalt küpsetuspaberile küpsetusplaadi raamid joonistada.

Taigen jääb väga õhuke, aga ei maksa lasta end sellest heidutada- ta kerkib ahjus parajaks.

Küpseta iga põhja 180 kraadi juures umbes 6-7 minutit või kuni taigen omandab kuldpruunika värvuse.

Valmista põhjade küpsetamise ajal vahele kreem. Selleks sega hapukoor suhkruga ning jäta ootele.

Kui põhjad on küpsetatud, lõika nad ühesuurusteks. Ära lõigatud servad pane kõrvale, nendest saab pärast koogile raputamiseks puru.

Lao plaadid üksteise otsa ja iga kihi vahele määri hapukoorekreemi.

Kreemi peab iga kihi vahele mahutama võimalikult palju, et kook mahlane jääks. Parim võimalus selleks on kõigepealt laotada põhja peale kiht kreemi, sellel veidi sisse tõmmata lasta ja siis veel teine kiht kreemi peale määrida. Siis järgmine põhjakiht ja korrata tegevust kreemiga. Nii kõigi põhjadega.

Lõpuks määri koogi küljed hapukoorekreemiga (kui jagub).

Ära lõigatud ääred purusta peeneks puruks ning raputa koogile.

Nüüd tuleb kõige raskem osa: leida piisavalt ohutu koht terve koogi üle öö säilimiseks jahedas :P

Kui äärtest tehtud koogipuru ja hapukoorekreemi peaks üle jääma (seda juhtub ainult siis kui ääri julgemalt ära lõigata), siis selle saab ära kasutada pokaalimagustoidu valmistamiseks.
Selleks jaota klaasi kihiti puru ja hapukoort ning lase samuti külmkapis seista ja mahlaseks tõmbuda. Fantaasiat kasutades võib sinna peale-vahele raputada veel mida iganes.

Nagu näha, õnnestus teist korda sama kooki tehes isegi pilt päris valmis koogist saada :)

Mustika-kohupiimakook

Juhtus nii, et kohupiimal kapis hakkas viimane manustamisaeg vaikselt lähenema. Pika ja vaevarikka netiotsingu tulemusena otsustasin midagi uut katsetada. Retseptis oli algselt kasutatud kaerajahu, ent selle puudumisel asendasin prooviks kaerakliidega.

Põhi:
100g võid
1 dl suhkrut
2 dl kaerakliisid
0,5 dl nisujahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
1 tl vanillisuhkrut
1 muna


Täidis:
300g kohupiimapastat
100g hapukoort
1 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2 muna
2 dl mustikaid




Valmistamine:
Kuumuta ahi 200°C-ni. Sega omavahel suhkur, kaerakliid ja nisujahu, küpsetuspulber, vanillsuhkur ning sool. Näpi juurde või ja sega purutaoliseks massiks. Lisa muna ning sega ühtlaseks tainaks. Suru tainas võitatud 24 cm läbimõõduga vormi põhja ja äärtele.
Täidise jaoks sega kohupiim, hapukoor, suhkur, vanillsuhkur ja munad. Vala segu tainale. Puista peale mustikad ning küpseta 25-30 minutit, kuni kooki torgatud puutikk jääb puhtaks. Soovitav enne serveerimist veidi jahtuda lasta. Retsept on mõeldud kaheksale inimesele.















Pärast piinarikast jahtumise ootamist, sai lõpuks hambad sisse löödud, ning nii mõndagi avastatud. Maitse oli lihtsalt vaimustav :P Krõbedate äärte kohta, ütles 3 aastane tarkpea, et ta polegi kunagi nii head kaeraküpsise kooki saanud :D See maitses tõesti umbes samamoodi, nagu poest saadavad kaeraküpsised.
Teiseks avastasime peagi, et vähemalt meie peres jätkub koogist vaid 4 inimesele. Ainuke asi, mis veidi soovida jättis, oli põhi. Nimelt oli see veidi liiga pehmeks jäänud, oleks eelistanud samasugust krõbedust nagu servadel tunda võis. Pakun süüdlaseks puuahju, milles pole alt poolt tulev kuumus nii hea kui elektriahjul. Järgmine kord katsetan elektrikas alumisel siinil küpsetamist.