Täidetud ahjupart apelsinidega

Pardilihaga sai üle hulga aja tutvust värskendatud hiljutise Inglismaa visiidi käigus. Sealse Suurtükiväekooli Ohvitseride Messil oli tänuväärseks tavaks vähemalt kord nädalas pakkuda röstitud pardirinda.
Mõnus, kergelt roosakas pardiliha oli üks väheseid võimalusi mekkida midagi rasvasemat sealse taile keskenduva toiduvaliku hulgas.
Hammas jäi verele..

Möödunud nädalavahetusel Tartut külastades jäigi kohalike pärismaalaste hulgas populaarses ostukeskuses silma kena, priske külmutatud isend - kutsusin ta koju kaasa, millega tänane peosüüdlane ka meelsasti soostus.


KOOSTIS:

1 part

Täidis:
u 250g hakkliha
apelsinipoolik
peotäis kuivatatud musti ploome
pardi subproduktid
1/2 punast sibulat
2 keskmist küünt küüslauku
pöidlaotsa suurune tükk ingverit
nelki
pipart
rosmariini
oliiviõli
soola
poolkuivanud basiilikut
muskaatpähklit

Valmistamine:
Part määrida oliiviõliga ning maitsestada soola ja pipraga.

Hakklihale lisaks sibul, küüslauk, sool, riivitud ingver, riivitud apelsiini koor, rosmariin, uhmerdatud nelk, rosmariin ja must pipar, samuti tükeldatud subproduktid. Segada ühtlaseks massiks.

Apelsiinilt lõigata u 1,5cm ulatuses tipp, ülejäänu tükeldada.

Kuumutada ahi maksimumtemperatuurile.

Pardi kõhuõõnsus täita seguga nii tagant kui eest nõnda, et täidetud oleks u 1/2 ruumist. Üle jääv ruum täita apelsiini tükkidega.
Tagumine ava katta apelsiinilt lõigatud kettaga.
Mõlemad avad sulgeda hambatikkudega.

Tiivad ja koivad katta fooliumiga vältimaks kõrbemist.

Part ahjupannile ning seejärel eelsoojendatud ahju. Ahju temperatuur vähendada 180 kraadini.

Küpsetada u 20-30min kilogrammi kohta. Kui part on tihedalt täidetud siis pigem 30 või veelgi enam.

Ca. poole tunni möödumisel kontrollida küpsusastet ning kasta eraldunud rasvaga. Samuti eemaldada fooliumkatted.

Lind on küps, kui hambatikuga torkamisel eralduv vedelik muutub läbipaistvaks ning jäsemeid murdes eralduvad need kergesti.

Kommentaarid:
Vägagi õnnestunud tulemus. Kuigi võiks ju norida mõningaste punasemate kohtade üle puusaliigeste ümbruses oli nii rinnaliha, kui koivad õiges küpsusastmes, mahlakad ja maitsvad. nahk mõnusalt krõbe.
Täidis õnnestus ka igati - mõnusa muskaadi ja nelgi varjundiga. Üksikud ploomitükid olid nagu rusikas silmaauku.Apelsiini tükid osutusid ka igati omal kohal olevateks.
Kui millegi kallal norida siis soola oleks võinud natu-natu rohkem panna, kuid see puudus oli hõlpsasti kõrvaldatav.

Alla sai väärt roog loputatud Tšiili päritolu 2006a. veiniga Casillero del Diablo Pinot Noir .
Kokkuvõtteks võib nii palju öelda, et väga sageli sellist rooga valmistada ei saa - võib sõltuvust tekitavalt mõjuda...